Sophie

Sophie

distrib > Fedora > 14 > x86_64 > media > updates > by-pkgid > 2cfb48d199e7a8e99de563d1e269ff56 > files > 22

rsibreak-0.11-1.fc14.x86_64.rpm

<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
  <!ENTITY rsibreak "RSIBreak">
  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
]>

<book lang="&language;">

<bookinfo>
<title
>&rsibreak;i käsiraamat</title>

<authorgroup>
<author
><firstname
>Tom</firstname
> <surname
>Albers</surname
> <affiliation
> <address
><email
>tomalbers@kde.nl</email
></address>
</affiliation>
</author>

<author
><firstname
>Bram</firstname
> <surname
>Schoenmakers</surname
> <affiliation
> <address
><email
>bramschoenmakers@kde.nl</email
></address>
</affiliation>
</author>

<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>

<copyright>
<year
>2006</year>
<holder
>Tom Albers</holder>
</copyright>

<copyright>
<year
>2006</year>
<holder
>Bram Schoenmakers</holder>
</copyright>

<legalnotice
>&FDLNotice;</legalnotice>

<date
>2010-10-03</date>
<releaseinfo
>0.11 (&kde; 4.5)</releaseinfo>

<abstract
><para
>Ülekoormuskahjustus on haigus, mis võib tekkida hiire ja klaviatuuri liiga pikal kasutamisel. Haiguse oht suureneb, kui töötatakse ilma puhkepausideta. &rsibreak; pakub omalt poolt meeldetuletusi, et teeksid aeg-ajalt oma töös pausi. </para
></abstract>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>rsibreak</keyword>
<keyword
>RSI</keyword>
<keyword
>projekt</keyword>
</keywordset>

</bookinfo>

<chapter id="introduction">
<title
>Sissejuhatus</title>

<para
>Ülekoormuskahjustus on haigus, mis võib tekkida hiire ja klaviatuuri liiga pikal kasutamisel. Käesolev rakendus tuletab sulle aeg-ajalt meelde, et vajad töös pausi. See näitab määratud ajavahemiku järel teatud aja kestel kogust valitud juhuslikku pilti. Sul on võimalik määrata, milliseid pilte näidata ja kui kaua. Meeldetuletused on abiks näiteks pingeliste ülesannete puhul või ka siis, kui soovid aeg-ajalt tööst lihtsalt puhata, arvuti juurest tõusta ja veidi jalutada.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>&rsibreak;i logo</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="logo.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>&rsibreak;i logo</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>&rsibreak;i kirjutas algselt Tom Albers. Juba üsna varakult liitus arendamisega Bram Schoenmakers.</para>

</chapter>

<chapter id="install-rsibreak">
<title
>&rsibreak;i paigaldamine</title>

<para
>&rsibreak;i saab paigaldada mitmel viisil. Kui kasutad mõnda distributsiooni, näiteks &SuSE;, Gentoo, &ubuntu;, &kubuntu; või Debian, siis see juba arvatavasti sisaldab &rsibreak;i. Me üritame hoida sellekohase teabe võimalikult värskena meie <ulink url="http://www.rsibreak.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=46&amp;Itemid=53"
>allalaadimisleheküljel</ulink
>.</para>

<para
>Põhjalikke distributsioonipõhiseid juhiseid leiad oma distributsiooni käsiraamatust. Kui sa ei kasuta mõne suurema distributsiooni uusimat versiooni, pead rakenduse uusima versiooni paigaldama käsitsi. Vajaliku teabe leiab meie <ulink url="http://www.rsibreak.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=47&amp;Itemid=54e"
>lähtekoodi allalaadimise</ulink
> veebileheküljelt. </para>

<para
>Sealsamas on ka juhised paigaldamiseks Subversionist. Kasuta seda, kui soovid tarvitada kõige uuemat versiooni (otse nii-öelda küpsetusahjust). Kuid arvesta, et sel juhul võib esineda vigu, millest me pole veel teadlikud, ning lähtekood ei pruugi selle pidevate muudatuste ja paranduste tõttu isegi kompileeruda. Lähtekoodi allalaadimise juhised on samuti sellel veebileheküljel kirjas. Kui miski läheb valesti, võid lähtekoodi ise paremaks muuta - õigupoolest me isegi soovitame seda!</para>

<para
>Käivitamiseks kirjuta käsureale <command
>rsibreak</command
> või vali KDE käivitamismenüüst <guimenuitem
>&rsibreak;</guimenuitem
>, mille leiab alammenüüst  <guisubmenu
>Utiliidid</guisubmenu
>. Kasutada saab standardseid &Qt; ja &kde; käsureavõtmeid, mida näeb käsuga <userinput
><command
>rsibreak</command
> <option
>--help</option
></userinput
>.</para>
</chapter>

<chapter id="general-use">
<title
>&rsibreak;i kasutamine</title>

<para
>&rsibreak;i eesmärk on katkestada sinu tööd. Seda tehakse võimalikult sõbralikul moel. Siiski võib juhtuda, et paus satub ajale, kui oled parajasti väga hõivatud. &rsibreak;i seadistamisvalikud püüavad anda sulle võimaluse katkestusi igati seadistada. Meie lootuste kohaselt saad sel moel tõsta oma tõhusust kui ka vältida haiguse tekkimise või süvenemise ohtu.</para>

<para
>Pärast käivitamist näed paneelil ikooni ja tervitusteadet. Ehkki kindlasti sobivad ka rakenduse vaikeseadistused, võib olla mõistlik need üle vaadata. Selleks klõpsa hiire parema nupuga paneeliikoonile ja vali ilmuvas kontekstimenüüs kirje <guilabel
>Seadista</guilabel
>. Täpsemalt kõneldakse sellest edaspidi.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>&rsibreak;i statistika</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="statistics.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Klõps paneeliikoonile näitab statistikat</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Paneeliikoonile klõpsates näeb statistikat. Kui oled määranud &rsibreak;i pause tegema kindlal ajal, ei mõõdeta jõudeaega. Sel juhul ei pruugi kõik statistika osad just palju öelda.</para>

<para
>Ülemises vasakpoolses plokis näeb üldist statistikat: mõned kogusummad, teave jõudeaja kohta. Alumises vasakpoolses plokis näeb teavet oma aktiivsuse kohta. Seal on näha koguhulk aktiivse seansi kestel. Samuti on näha tegevuse hulk pauside ajal. Pausiskoor väheneb alati, kui jätad katkestuse vahele. Parempoolsed plokid annavad teada selja taha jäänud lühikeste ja pikkade pauside andmeid. Dialoogi kirjed võivad olla punased või rohelised. Punane kirje tähendab soovitust teha paus ja veidi puhata, mis muudaks kirje lõpuks roheliseks.</para>

<para
>Paneeliikoonile hiire parema nupuga klõpsates ilmub kontekstimenüü, kus muu hulgas on võimalus &rsibreak; <guilabel
>peatada</guilabel
>. Kui sa ei soovi enda katkestamist näiteks mängu või esitluse ajal, võid sel moel &rsibreak;i ajutiselt välja lülitada. &rsibreak;i saab uuesti tööle panna, kui taas ikoonile hiire parema nupuga klõpsata ja valida <guilabel
>Jätka</guilabel
>.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Peatatud &rsibreak;</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="suspend.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Paneeliikoon &rsibreak;i peatamise ajal</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Veel üks võimalus &rsibreak;i mõjutada on &rsibreak;i vahendusel. &DBus;i käsud lubavad pause peale sundida ning &rsibreak;i töö peatada ja seda jätkata. Nende abil saab lasta &rsibreak;i automaatselt peatada, kui käivitad mõne mängu või muu konkreetse programmi. Kõigi võimaluste nägemiseks anna käsk <command
>qdbus org.rsibreak.rsibreak /rsibreak</command
>.</para>
</chapter>

<chapter id="break-types">
<title
>Pauside tüübid</title>

<para
>Enamik seadistusi on enesestmõistetavad. Üldiste seadistuste kaardil saab määrata, et rakendus käivitatakse automaatselt &kde; käivitamisel. Kuigi enamasti peaks selliste asjade eest hoolitsema juba seansihaldur, võib olla kasutajad, kel on vaja &rsibreak; spetsiaalselt käivitamisel tööle panna, sest nad ei kasuta seansihaldust. Pane tähele, et <application
>GNOME</application
> eirab seda seadistust.</para>

<para
>Kaks valikut mõjutavad &rsibreak;i käitumist. Üks valik näeb ette pause kindlal perioodil kindlate intervallide järel, teine aga võimaldab lähtestada taimerid, kui &rsibreak; tuvastab, et oled olnud pausi ajal jõude.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>&rsibreak;i hüpikaken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="popup.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Lukustamisnupp lubab ekraani arvuti juurest lahkudes lukustada</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Täisekraanteated pausi pidamiseks võivad tunduda häirivad. Sel juhul saab kaardil <guilabel
>Pausid</guilabel
> määrata, et soovid kasutada hüpikakent, millisel juhul palub pausi teha väike aknake süsteemse salve juures. Kui sa seda arvesse ei võta, ilmub siiski kogu ekraani hõlmav tegevuse blokeering.</para>

<para
>Täisekraanipausi kohta käib kolm valikut. See võib näidata <guilabel
>täieliku musta efekti</guilabel
> (see on vaiketoiming), <guilabel
>Plasma töölauda</guilabel
> või ka <guilabel
>piltide slaidiseanssi</guilabel
>, mille korral tuleb ka määrata kõvakettal leiduva kataloog, kust võtta pildid pausi ajal slaidiseansi näitamiseks.</para>
</chapter>

<chapter id="timings">
<title
>Pauside kestus / intervall</title>

<!--
<para
>On the <guilabel
>Timings</guilabel
>-page of the settings, you can change the duration of a break and the intervals after which it recurs. There are settings available for two different breaks. For example: a break of 20 seconds every 20 minutes ("short break 1"); a longer break of 2 minutes every hour ("long break 2").</para>
-->

<para
>&rsibreak; toetab kaht tüüpi pause: <quote
>lühipausid</quote
> ja <quote
>pikad pausid</quote
>. Üsna levinud on teha lühipause suhteliselt sageli ja pikki pause pikemate ajavahemike järel. Näide: 20-sekundiline paus iga 20 minuti järel (lühipaus) ja 2-minutiline paus iga tunni järel (pikk paus).</para>

<tip
><para
>Samas ei ole mingit mõtet määrata intervalli, mis osutub häirivaks. On selge, et sellisel juhul vajutad närviliselt klahvile &Esc; &ndash; või mõnele muule kaardil <guilabel
>Pausid</guilabel
> määratud klahvile &ndash; pausi vahelejätmiseks.</para>

<para
>Kui leiad, et jätad pause sageli vahele, võib ka selle kiirklahvi keelata ja minimeerimisnupu peita. Pea igal juhul meeles, et just sina ise määrad, kui karmilt pausidest kinni pidada. </para>
    </tip>
</chapter>

<!--
This config page no longer exists
<chapter id="dcop">
<title
>&DCOP;</title>

<para
>There is one special page in the settings which is called
<guilabel
>&DCOP;</guilabel
>. &DCOP; stands for the Desktop Communication Protocol. &DCOP; enables you to control &kde; applications from the command line.
Read <ulink url="http://www.volny.cz/bwian/dcop.html"
>this article</ulink
> to read more about &DCOP;.</para>

<para
>With the &DCOP; section in &rsibreak;, you can set up a &DCOP; call to be made when a break occurs. One of the examples is for &kopete;. You can
inform your instant messenger to enter away mode when you have a break and
return to normal mode when the break is over.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>&rsibreak; &DCOP;-settings</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="dcop.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Here you can set up different &DCOP; commands to execute at start and end of the break</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
><application
>KDCOP</application
> is a convenient method to find out which DCOP command to use. Open it, find the command you want to use, dragging and dropping it into the appropriate line in the relevant &rsibreak; dialog.</para>

<para
>Besides &DCOP; calls when a break occurs, you can also use &DCOP; to control
&rsibreak;. See the chapter <link linkend="general-use"
>Using</link
> for more
information.</para>
</chapter>
-->
<chapter id="credits-and-license">
<title
>Autorid ja litsents</title>

<para
>&rsibreak;i autoriõigus 2005-2006: Tom Albers, Bram Schoenmakers</para>
<para
>Dokumentatsiooni autoriõigus 2006: Rob Moore, Tom Albers, Bram Schoenmakers</para>

<para
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
>bald@starman.ee</email
></para
> 
&underGPL; &underFDL; </chapter>


&documentation.index;
</book>