<chapter id="workingwithdata">
<title
>Andmete töötlemine</title>

<sect1 id="fileformats">
<title
>Toetatud failivormingud</title>
<para
>Praegu toetab Kst andmeallikatena ASCII tekstifaile, BOOMERANG-i kaadrifaile ja BLAST dirfile-faile, samuti sobivate teekide olemasolul PIOLib- ja FITS-faile. Käesolevas osas kirjeldatakse kõigile failitüüpidele ühiseid andmeallika kontseptsioone, üksikasjalikult aga tutvustatakse ASCII- ja BLAST dirfile-faile. </para>

<sect2 id="supportingadditionalfileformatsdatasourceconcepts">
<title
>Andmeallikate kontseptsioonid</title>
<para
>Andmeallikas tähendab &kst; kontekstis lihtsalt toetatud andmefaili. Järgnevad kontseptsioonid on äärmiselt olulised mõistmaks, kuidas &kst; kasutab erinevaid andmeallikaid. Toome siin ära ka mõnevõrra terminite seletusi. </para>

<sect3 id="supportingadditionalfileformatsdatasourceconceptssamples">
<title
>Valimid</title>
<para
>Andmefailide mõttes on valim fundamentaalne ühik. Valim koosneb ühest failis leiduvast andmeväärtusest. Pane siiski tähele, et valim ei vasta tingimata &kst; andmevektorile, seda just <link linkend="supportingadditionalfileformatsdatasourceconceptsframes"
>kaadri</link
> kontseptsiooni kasutamise tõttu. </para>
</sect3>

<sect3 id="supportingadditionalfileformatsdatasourceconceptsfields">
<title
>Väljad</title>
<para
>Väli tähistab &kst;-s tavaliselt üht vektorit. Näiteks ASCII andmefaili veergu peetakse üheks väljaks. Igal väljal võib olla vaikimisi eeldatud või ka otseselt antud nimi. Andmeallika lugejad sisaldavad funktsioone väljade ja nende nimede lugemiseks ja hankimiseks. </para>
</sect3>

<sect3 id="supportingadditionalfileformatsdatasourceconceptsframes">
<title
>Kaadrid</title>
<para
>Kaader tähistab teatud hulka valimeid. Igal andmefaili väljal võib olla erinev kaadritesse kaasatud valimite hulk. Andmefaili suurust mõõdetakse selles sisalduvate kaadrite arvuga. Enamasti on valimeid kaadris ainult üks (ASCII failide puhul), kuid mõnikord võib kaadris olla ka märksa rohkem valimeid. Alltoodud pildil näidatakse andmefaili esimest kolme kaadrit. Selles failis on väljal 1 viis valimit kaadri kohta, väljal 2 kaks valimit, väljal 3 kolm valimit ja väljal 4 üks valim kaadri kohta. </para>
<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Diagram-kst-frames.png" format="PNG"/>
</imageobject>
</inlinemediaobject>
</para>
<para
>Sõltuvalt &kst; andmevektori konkreetsetest määratlustest võidakse andmeid failist lugeda kaadritena, kas siis esimese valimina kaadris või kõigi valimite keskmisena kaadris vastavalt kaadri väärtusele. </para>
</sect3>

<sect3 id="supportingadditionalfileformatsdatasourceconceptsindex">
<title
>Indeksiväli</title>
<para
>Mõnel andmefailil ei pruugi olla välja, mis esindaks joonisel X-telge. Kuid &kst; loob alati igale andmeallikale indeksivälja. Indeksiväli sisaldab lihtsalt täisarve vahemikus 0 kuni N-1, kus N on kaadrite arv andmefailis. </para>
</sect3>

</sect2>

<sect2 id="creatingascii">
<title
>ASCII sisendfailid</title>
<para
>Lihtsaim sisendfaili vorming on ASCII tekstifail. Need on enamasti hästi loetavad ka inimesele, mitte ainult arvutile, ning neid saab soovi korral ka käsitsi või lihtsate skriptide abil luua. Toome siin näite tüüpilisest ASCII sisendfailist. </para>

<informalexample>
<screen
>112.5 3776 428
187.5 5380 429
262.5 5245 345
337.5 2942 184
412.5 1861 119
487.5 2424 138
567.5 2520 162
637.5 1868 144
712.5 1736 211
787.5 1736 211
862.5 2172 292
937.5 1174 377
1000.5 499 623
</screen>
</informalexample>

<para
>Faili iga veerg kujutab endast &kst; seisukohalt vaadates välja, rida aga kaadrit. Veerge eristavad tühikud või tabeldusmärgid, ridu reavahetused. Pane tähele, et oma struktuuri tõttu ei saa ASCII failid sisaldada mitut valimit kaadri kohta. Kuna veergudel puuduvad pealdised, omistab &kst; neile väljanimed vastavalt veergude järjekorrale (kõige vasakpoolsem saab nimeks <literal
>1</literal
>). </para>

<para
>Kommenteeritud read algavad ASCII failis ühega järgmistest sümbolitest: <literal
>{#, !, /, ;, c}</literal
>. &kst; ignoreerib kõiki kommenteeritud ja tühje ridu. Arvude puhul tunnistatakse ka kümnendmurde, miinusmärke ja teadusliku tähistuse hulka kuuluvat märki <literal
>e</literal
>. Sobimatud arvud (näiteks ingliskeelsed sõnad) asendab &kst; 0-ga. </para>

</sect2>


<sect2 id="blastdirfiles">
<title
>BLAST dirfile-failid</title>
<para
>BLAST dirfile-failid kujutavad endast õigupoolest failide katalooge. Iga kataloog tähistab üht andmeallikat ning iga fail kataloogis, välja arvatud fail nimega <filename
>format</filename
>, üht välja. Fail <filename
>format</filename
> loetleb kõik väljad ja nende omadused. Toome siin sellise faili näite: </para>
<informalexample>
<screen
>scount RAW f 1
fcount RAW f 20
sine RAW f 20
ssine RAW f 1
cos RAW f 20</screen>
</informalexample>
<para
>Antud näites on <literal
>scount</literal
>, <literal
>fcount</literal
>, <literal
>sine</literal
>, <literal
>ssine</literal
> ja <literal
>cos</literal
> väljade nimed. <literal
>RAW</literal
> annab teada, et fail on kirja pandud toorvormingus ning iga rea viimane number tähistab valimite arvu kaadri kohta. </para>

<para
>BLAST dirfile-failide kasutamiseks &kst;-s tuleb valida väljafaile sisaldav kataloog. &kst; otsib seejärel automaatselt faili <filename
>format</filename
>, et selle põhjal määrata kindlaks väljad ja nende omadused. </para>

</sect2>
</sect1>

<sect1 id="datawizard">
<title
>Andmenõustaja</title>
<para
>Andmenõustaja võimaldab kiiresti ja hõlpsalt andmefailide põhjal luua ja &kst;-sse importida vektoreid, kõveraid, jõuspektreid ja jooniseid. Nõustaja käivitamiseks vali käsk <guimenuitem
>Andmenõustaja...</guimenuitem
> menüüst <guimenu
>Andmed</guimenu
>. Seejärel palutakse sul valida andmeallikas. Otsi üles sobilik andmefail või sisesta selle asukoht käsitsi ning klõpsa nupule <guibutton
>Järgmine</guibutton
>. Ilmub selline aken. </para>
<screenshot>
<screeninfo
>Andmenõustaja teine aken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-datawizard2.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Andmenõustaja teine aken</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Vali väljad, mida soovid &kst;-sse importida. Väljaloendit saab filtreerida loendi kohal olevasse tekstikasti vajalikku stringi sisestades (lubatud on ka metamärgid, näiteks <literal
>*</literal
>). </para>

<para
>Sektsioonis <guilabel
>Andmevahemik</guilabel
> saab määrata andmete vahemiku, mida sisendfaili valitud vektoritest loetakse. Me oletame siinkohal, et sa juba tead, mida tähendab <quote
>kaader</quote
>. Selle kohta saab lähemalt lugeda osast <link linkend="fileformats"
>Failivormingud</link
>. </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Alguskaader</guilabel
>, <guilabel
>Arvestamine lõpust</guilabel
>, <guilabel
>Kaadrite arv</guilabel
> ja <guilabel
>Loetakse lõpuni</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Nende nelja võimalusega saab määrata andmevahemiku alumise ja ülemise raja. Näiteks andmete lugemiseks kaadrist 10 kaadrini 900 anna <guilabel
>alguskaadri</guilabel
> väärtuseks <userinput
>10</userinput
> ning määra <guilabel
>kaadrite arv</guilabel
>uks <userinput
>890</userinput
>. Andmete lugemiseks kaadrist 500 faili lõpuni anna <guilabel
>alguskaadri</guilabel
> väärtuseks <userinput
>500</userinput
> ning vali <guilabel
>Loetakse lõpuni</guilabel
>. Ainult faili viimase 450 kaadri lugemiseks vali <guilabel
>Arvestamine lõpust</guilabel
> ning anna <guilabel
>alguskaadri</guilabel
> väärtuseks <userinput
>450</userinput
>. Nende võimaluste kombinatsioone on eriti mõttekas kasutada juhul, kui tegemist on reaalajas uuendatavate failidega. Sellisel juhul saab lugeda uuesti ainult uuendised, mille järel uuendatakse ka vastavaid vektoreid. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Loetakse 1 valim N kaadri kohta</guilabel
> ja <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Lisaks vahemiku ülemisele ja alumisele rajale saab määrata ka seda, mitu valimit antud vahemikust loetakse. Kui <guilabel
>Loetakse 1 valim N kaadri kohta</guilabel
> (kus N on sisestatud väärtus) on märkimata, loetakse antud vahemikus kõik valimid. Kui aga valida <guilabel
>Loetakse 1 valim N kaadri kohta</guilabel
>, saab osa andmefaili kaadreid vahele jätta. 1 valimi väärtus, mis tähistab kaadrit, sõltub sellest, kas valitud on võimalus <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
>. Kui võimalus <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
> ei ole valitud, on selle väärtus võrdne kaadri esimese valimi väärtusega. Kui võimalus <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
> on valitud, on selle väärtus võrdne konkreetse kaadri kõigi valimite keskmise väärtusega. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>



<para
>Jõuspektri ja X-telje seadistusi saab määrata osas <guilabel
>Joonise tüübid</guilabel
>, mida nüüd kirjeldamegi. </para>

<variablelist>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>XY</guilabel
>, <guilabel
>Jõuspekter</guilabel
> ja <guilabel
>XY ja jõuspekter</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Võimalus valida, kas joonistama peaks olema ainult jõuspektri (PSD), ainult andmed (XY) või mõlemad. Kui valida jõuspekter, saab kasutada ka mõningaid täiendavaid seadistusvõimalusi. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>X-telje vektor</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Seda vektorit kasutatakse joonistel sõltumatu vektorina. Võid valida välja oma andmefailist või indeksivektori. Indeksivektor on vektor, mis sisaldab elemente 0 kuni N-1, kus N on kaadrite arv andmefailis. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>

<para
>Sektsiooni <guilabel
>Joonise tüübid</guilabel
> alamsektsiooni <guilabel
>FFT valikut</guilabel
> saab kasutada ainult sel juhul, kui jõuspekter lastakse joonistada. Siinkohal oletame, et sul on mingi arusaam jõuspektri olemusest &mdash; igatahes tasuks täpsemalt selle kohta lugeda Cambridge'i ülikooli avaldatud teosest Numerical Recipes in C: The Art of Scientific Computing. </para>

<variablelist>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Vahelduv keskmine</guilabel
> ja <guilabel
>FFT pikkus</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Jõuspekter on määratluse kohaselt <quote
>pikkusega <literal
>2^x</literal
> kiire Fourier' teisenduse vahelduva keskmise absoluutväärtuse ruutjuur</quote
>, kus x on kasti <guilabel
>FFT pikkus</guilabel
> sisestatud väärtus. Võimaluse <guilabel
>Vahelduv keskmine</guilabel
> valimine võimaldab määrata vahelduva kiire Fourier' teisenduse pikkuse. Kui võimalus <guilabel
>Vahelduv keskmine</guilabel
> on märkimata, määrab &kst; pikkuse vektori pikkuse põhjal. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Andmeühikud</guilabel
> ja <guilabel
>Sammu ühikud</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Siin määratud ühikuid kasutatakse telgede pealdiste automaatseks tekitamiseks joonisel. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guibutton
>Valimi samm</guibutton>
</term>
<listitem>
<para
>Valimi sammu kasutatakse jõuspektri joonistel X-telje tekitamisel. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Apodeeritakse</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle märkimisel apodeeritakse andmed Hanningi akent kasutades, et vähendada lekkevõimalust ühest kastist teise. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Keskmine eemaldatakse</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel eemaldatakse valitud andmete keskmine (s.t. andmeid tõlgendatakse nii, et keskmine võrdub nulliga). </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
<para
>Kui oled kõik vajaliku määranud, klõpsa järgmisesse aknasse liikumiseks nupule <guibutton
>Järgmine</guibutton
>. Vali kõik filtrid, mida soovid andmetele rakendada, ja klõpsa viimasesse aknasse jõudmiseks nupule <guibutton
>Järgmine</guibutton
>. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Andmenõustaja kolmas aken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-datawizard3.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Andmenõustaja kolmas aken</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Siin saab muuta joonise üldisi omadusi. Enamik neist peaks olema mõistetavad ka ilma seletuseta. Anname siin kõigest siiski lühikese ülevaate. </para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Kõvera stiil</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Võimalus valida, kas joonistatakse ainult andmepunktid, ainult andmepunkte ühendavad jooned või mõlemad. Vaikimisi on jooned katkematud ja kaaluga 0 ning punkte tähistavad ristikesed. Joone ja andmepunkti värv on valitud põhimõttel, et võimalikult vähe esineks sarnase värviga kõveraid. Arvesta, et kõvera stiili seadistused rakenduvad nii jõuspektri kui XY joonistele. </para>
</listitem>
</varlistentry>



<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Kõvera paigutus</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Võimalus valida joonised, kuhu uued kõverad seada. <guilabel
>Keritakse läbi</guilabel
> loob määratud arvu uusi jooniseid ja kerib läbi iga joonise, asetades iga kord uue kõvera joonisele. Arvesta, et kõvera paigutuse seadistus rakendub nii jõuspektri kui XY joonistele. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Pealdise tekitamine</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Võimalus valida joonistele seatavad pealdised ja legendid. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Joonise paigutus</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Võimalus valida aken/aknad, kuhu uued joonised seada. Uusi aknaid saab joonistele luua, kui valida <guilabel
>uues aknas</guilabel
>. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>

<para
>Kui oled kõik valikud langetanud, klõpsa nupule <guibutton
>Lõpeta</guibutton
> ning joonised tekitataksegi. </para>

</sect1>

<sect1 id="datamanager">
<title
>Andmehaldur</title>
<para
>Andmehaldur on keskne vahend, kus saab kõiki &kst;-s kasutatavaid andmeobjekte lisada, kustutada ja muuta. Halduri saab avada käsuga <guimenuitem
>Andmehaldur</guimenuitem
> menüüst <guimenu
>Andmed</guimenu
>. </para>
<sect2 id="creatingdata">
<title
>Uute andmeobjektide loomine</title>
<para
>Uue andmeobjekti loomiseks andmehalduris klõpsa nupul <guilabel
>Uus:</guilabel
>. Ilmub uus aken, kus saab andmeobjekti seadistada.</para>

<tip
><para
>Uusi kõveraid saab luua ka vektoril hiire parema nupuga klõpsates ja ilmuvast menüüst käsku <guimenuitem
>Loo kõver...</guimenuitem
> valides.</para
></tip>

<para
>Uue andmeobjekti loomisel tuleb selle tuvastamiseks määrata sellele unikaalne nimi. Kasutada võib ka vaikenime (kui see on ikka unikaalne). </para>
<para
>Kõigi vähegi joonistamiskõlbulike andmeobjektide seadistustes on kaks ühist sektsiooni &mdash; välimus ja paigutus (piltidel ainult paigutus). Neid kirjeldatakse allpool. Andmespetsiifilisi seadistusi tutvustab lähemalt <link linkend="datatypes"
>andmetüüpidest</link
> rääkiv osa. </para>
<screenshot>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-curveoptions.png" format="PNG"/>
</imageobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="curveappearance">
<title
>Välimus</title>
<para
>Välimuse sektsioonis saab muuta andmeobjektile joonistamisel antavat välimust. </para>

<variablelist>

<varlistentry>
<term>
<inlinemediaobject
><imageobject
><imagedata fileref="Widget-kst-colourchooser.png" format="PNG"/></imageobject
></inlinemediaobject>
</term>
<listitem>
<para
>Selle nupule klõpsates avatakse värvivalija dialoog, kus saab muuta nii joonte kui punktide värvi. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Näidatakse punkte</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle märkimisel näidatakse andmeobjekti joonistamisel andmepunkte. Paremal asuv hüpikkast võimaldab valida punktide kuju. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Näidatakse jooni</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle märkimisel näidatakse andmeobjekti joonistamisel andmepunkte siduvaid jooni. Valida saab nii joone paksuse kui ka stiili. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>


</sect3>

<sect3 id="curveplacement">
<title
>Paigutus</title>
<para
>Paigutuse sektsioonis saab määrata uute joonistatavate andmeobjektide asukoha. </para>

<variablelist>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Joonise aken</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Määrab akna, kuhu andmeobjekt seatakse. Klõpsuga nupule <guibutton
>Uus...</guibutton
> saab luua uue akna. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Asukoht olemasoleval joonisel</guilabel
>, <guilabel
>Asukoht uuel joonisel</guilabel
> ja <guilabel
>Ei asetata ühelegi joonisele</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida, kas andmeobjekt joonistatakse kohe uuel või olemasoleval joonisel või mitte. Kui valida <guilabel
>Asukoht uuel joonisel</guilabel
>, saab ühtlasi jooniste paigutust ümber korraldada, valides selleks <guilabel
>Uuesti ruudustikule jagamine</guilabel
> ning sisestades veergude arvu, mida uuel paigutusruudustikul kasutada. </para>
</listitem>
</varlistentry>

 

</variablelist>

<para
>Kui oled määranud uue andmeobjekti kõik vajalikud seadistused, klõpsa selle loomiseks nupule <guibutton
>OK</guibutton
>. </para>

</sect3>

</sect2>

<sect2 id="editinganddeletingdata">
<title
>Olemasolevate andmeobjektide muutmine ja kustutamine</title>
<para
>Olemasoleva andmeobjekti muutmiseks vali see andmehalduris ja klõpsa nupule <guibutton
>Muuda</guibutton
>. Ilmub valitud objekti seadistustedialoog. See on samasugune nagu uue objekti loomisel (ainult paigutuse sektsioon võib puududa), nii et vaata selle kirjeldust lähemalt <link linkend="creatingdata"
>uute andmeobjektide loomise</link
> osast. </para>
<para
>Andmeobjekti kustutamiseks vali see andmehalduris ja klõpsa nupule <guibutton
>Kustuta</guibutton
>. Pane tähele, et veerus <guilabel
># kasutusel</guilabel
> peab seisma 0, muidu ei saa objekti kustutada. Veerg <guilabel
># kasutusel</guilabel
> teatab, mitu korda on antud andmeobjekt ja selle järglased (kui neid on) leidnud kasutamist teiste andmeobjektide poolt või joonistel. Allpool on toodud mõningad piirangud, mida tuleks andmeobjektide kustutamisel meeles pidada ja arvestada. </para>

<itemizedlist>
<listitem>
<para
>Kõik joonistatavad objektid (kõverad, võrrandid, histogrammid, jõuspektrid ja pildid) tuleb enne kustutamist joonistelt eemaldada. Objekti saab jooniselt eemaldada, kui klõpsata andmehalduris selle nimel hiire parema nupuga ja valida alammenüüst <guisubmenu
>Eemalda jooniselt</guisubmenu
> vajalik joonis. </para>
</listitem>

<listitem>
<para
>Kõik mingit andmevektorit kasutavad andmeobjektid peavad olema kustutatud, enne kui saab kustutada andmevektorit ennast. </para>
</listitem>

<listitem>
<para
>Ükski eellasest andmeobjekti järglane ei tohi olla kasutusel, muidu ei saa eellasobjekti kustutada. </para>
</listitem>
</itemizedlist>

<para
>Pärast andmeobjektide arvukamat kustutamist ja eemaldamist joonistelt võid leida andmehalduris hulga kasutamata andmeobjekte. Nende kiireks eemaldamiseks klõpsa nupule <guibutton
>Puhasta</guibutton
>. </para>



</sect2>

</sect1>

<sect1 id="datatypes">
<title
>Andmetüübid</title>

<para
>&kst; kasutab üheksat peamist andmeobjekti tüüpi. Andmeobjektid võivad sisaldada muid andmeobjekte, mida näidatakse andmehalduris puuvaatena. Järgnev diagramm näitab erinevate andmetüüpide suhteid. </para>

<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Diagram-kst-datatypes.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>&kst; andmetüübid</phrase>
</textobject>
</inlinemediaobject>
</para>

<para
>Nagu diagrammilt näha, on kõver, võrrand, histogramm, jõuspekter ja pilt ainsad andmetüübid, mida saab joonistada. Kõigi andmetüüpidega saab kasutada vektoreid (välja arvatud muidugi vektorid ise), võrrandid, jõuspektrid, sündmused ja pluginad võivad aga sisaldada alamvektoreid. </para>

<para
>Nüüd toome ära kõigi andmetüüpide kirjeldused, andes ka ülevaate seadistustest ja valikutest, mida saab kasutada vastavat andmetüüpi luues või muutes. Peaaegu kõigile andmetüüpidele ühised seadistused on välja jäetud &mdash; nende kirjeldust vaata <link linkend="creatingdata"
>uute andmeobjektide loomisest</link
> kõnelevast osast. </para>

<sect2 id="vectors">
<title
>Vektorid</title>
<para
>Vektorid on &kst; ilmselt kõige enam kasutust leidvad andmeobjektid. Nagu nende nimigi eeldab, kujutavad vektorid endast lihtsalt järjekorda seatud numbriloendit. Enamasti sisaldavad nad andmepunktide X- või Y-koordinaate. </para>
<para
>Et vektorid võivad olla ka päris suured, on kasulik silmas pidada seda, kui palju mälu on lubatud &kst;-l kasutada. Saadaoleva mälu hulka näeb &kst; peaakna allservas paremas nurgas olekuribal. </para>
<tip>
<para
>Kui olekuriba ei ole näha, lülita menüüs <guimenu
>Seadistused</guimenu
> sisse võimalus <guimenuitem
>Olekuriba näitamine</guimenuitem
>. </para>
</tip>

<para
>Näidataval pildil on näha vektorite loomise/muutmise dialoog. Selle seletuse leiab altpoolt. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Vektorite muutmine</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-vectorwindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Vektorite muutmine</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="datavectorparameters">
<title
>Andmevektorite parameetrid</title>
<para
>Lähtefaili ja loetava välja saab määrata järgnevaid võimalusi pruukides. </para>
<variablelist>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Failinimi</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Vajaliku andmefaili asukoht. Paremal asuvale nupule klõpsates ilmub failidialoog, kus saab vajaliku faili graafiliselt üles otsida. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Väli või veerg</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Väli või veerg, mille põhjal vektor luuakse. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>

<sect3 id="datarange">
<title
>Andmevahemik</title>
<para
>Selles osas saab määrata valitud välja andmevahemiku, mida andmevektor kasutab. </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Alguskaader</guilabel
>, <guilabel
>Arvestamine lõpust</guilabel
>, <guilabel
>Kaadrite arv</guilabel
> ja <guilabel
>Loetakse lõpuni</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Nende nelja võimalusega saab määrata andmevahemiku alumise ja ülemise raja. Näiteks andmete lugemiseks kaadrist 10 kaadrini 900 anna <guilabel
>alguskaadri</guilabel
> väärtuseks <userinput
>10</userinput
> ning määra <guilabel
>kaadrite arv</guilabel
>uks <userinput
>890</userinput
>. Andmete lugemiseks kaadrist 500 faili lõpuni anna <guilabel
>alguskaadri</guilabel
> väärtuseks <userinput
>500</userinput
> ning vali <guilabel
>Loetakse lõpuni</guilabel
>. Ainult faili viimase 450 kaadri lugemiseks vali <guilabel
>Arvestamine lõpust</guilabel
> ning anna <guilabel
>alguskaadri</guilabel
> väärtuseks <userinput
>450</userinput
>. Nende võimaluste kombinatsioone on eriti mõttekas kasutada juhul, kui tegemist on reaalajas uuendatavate failidega. Sellisel juhul saab lugeda uuesti ainult uuendised, mille järel uuendatakse ka vastavaid vektoreid. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Loetakse 1 valim iga</guilabel
> ja <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Lisaks vahemiku ülemisele ja alumisele rajale saab määrata ka seda, mitu valimit antud vahemikust loetakse. Kui <guilabel
>Loetakse 1 valim iga</guilabel
> on märkimata, loetakse antud vahemikus kõik valimid. Kui aga valida <guilabel
>Loetakse 1 valim iga</guilabel
>, loetakse ainult 1 valim iga <literal
>N</literal
> kaadri kohta, kus <literal
>N</literal
> on arv, mille sisestad kirjest <guilabel
>Kaadrid jäetakse vahele</guilabel
> paremal asuvasse kasti. 1 valimi väärtus, mis tähistab kaadrit, sõltub sellest, kas valitud on võimalus <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
>. Kui võimalus <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
> ei ole valitud, on selle väärtus võrdne kaadri esimese valimi väärtusega. Kui võimalus <guilabel
>Eelnevalt rakendatakse liikuva keskmise filtrit</guilabel
> on valitud, on selle väärtus võrdne konkreetse kaadri kõigi valimite keskmise väärtusega. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="curves">
<title
>Kõverad</title>
<para
>Kõveraid kasutatakse esmajärjekorras vektorite põhjal joonistatavate objektide loomiseks. Kõverad luuakse kahe vektori põhjal - <quote
>X-telje vektor</quote
> ja <quote
>Y-telje vektor</quote
>, mis mõlemad peaks sisaldama andmepunktide kogumit. Nii võib kõverat pidada andmepunktide ja neid ühendavate joonte kogumiks (isegi kui joonisel ei näidata punkte või jooni). </para>
<para
>Näidataval pildil on näha kõverate loomise/muutmise dialoog. Selle seletuse leiab altpoolt. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Kõverate muutmine</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-curvewindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Kõverate muutmine</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="curvecontents">
<title
>Kõvera sisu</title>
<para
>Selles sektsioonis saab määrata kõvera olemuse. </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>X-telje vektor</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Vektor, mida kasutatakse iseseisva (rõhtsa) telje jaoks. </para>
</listitem>

</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Y-telje vektor</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Vektor, mida kasutatakse sõltuva (püstise) telje jaoks. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>X veatulp</guilabel
> ja <guilabel
>Y veatulp</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Vektorid, mis sisaldavad vastavalt X-telje ja Y-telje vektori veaväärtusi. Vektorid peavad sisaldama veatulba suurusi samas järejekorras, nagu esinevad andmepunktid. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</sect3>
</sect2>

<sect2 id="equations">
<title
>Võrrandid</title>
<para
>Võrrandi andmeobjekt koosneb matemaatilisest avaldisest ja sõltumatust muutujast. Avaldis luuakse skalaare, vektoreid ja operande kasutades ning see esindab tavaliselt sõltuva muutuja väärtusi. Sõltumatu muutuja võib olla olemasolev vektor, kuid selle võib genereerida ka võrrandiobjekti luues või muutes. Kuna võrrand sisaldab endas andmepunktide kogumit, saab seda ka joonistada. </para>
<para
>Näidataval pildil on näha võrrandite loomise/muutmise dialoog. Selle seletuse leiab altpoolt. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Võrrandi muutmine</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-equationwindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Võrrandi muutmine</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="equation">
<title
>Võrrand</title>
<para
>Selles osas saab muuta sõltuvat muutujat esindavat matemaatilist avaldist. </para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Operandid</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Saadaolevate operandide loend. Loendist mingi operandi valimine lisab selle kohta, kus tekstikastis <guilabel
>Võrrand</guilabel
> asub parajasti kursor. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Vektorid</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>&kst; aktiivsete vektoriobjektide loend. Loendist mõne vektori valimine lisab selle kohta, kus tekstikastis <guilabel
>Võrrand</guilabel
> asub parajasti kursor. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Skalaarid</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Saadaolevate skalaarväärtuste loend. See koosneb nii käesoleva &kst; seansi skalaarväärtustest kui ka mõningatest kasutadaolevatest konstantidest. Loendist mõne skalaari valimine lisab selle kohta, kus tekstikastis <guilabel
>Võrrand</guilabel
> asub parajasti kursor. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Võrrand</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Sõltumatut muutujat esindav matemaatiline avaldis. Selle võib käsitsi tekstikasti sisestada või valida sobiva ülalolevat hüpikkasti kasutades. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>


<sect3 id="independentvariable">
<title
>Sõltumatu muutuja</title>
<para
>Selles osas saab määrata sõltumatu muutuja väärtuste allika. </para>
<variablelist>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Kasutatakse</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel saab kasutada sõltumatu muutujana olemasolevat vektorit. Vali vajalik vektor ripploendist või loo kiiresti uus, klõpsates paremal paiknevat nuppu. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Interpoleeritakse suurima resolutsiooni vektorini</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle märkimisel interpoleeritakse valitud vektor suurima võimaliku valimite arvuni. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Genereeritakse</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel genereeritakse sõltumatu muutujana kasutatavad väärtused. Määra väikseim genereeritav väärtus väljal <guilabel
>Alates</guilabel
> ja suurim väljal <guilabel
>kuni</guilabel
>. Määra <guilabel
>valimite arv</guilabel
>u väärtuseks samas vahemikus väärtuste arv, kui soovid genereerida väikseima ja suurima väärtuse vahel (kaasa arvatud). </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</sect3>

</sect2>

<sect2 id="Histograms">
<title
>Histogrammid</title>
<para
>Histogrammi andmeobjekt kujutab endast konkreetse vektori histogrammi. Histogrammiobjektid on joonistatavad. </para>
<para
>Näidataval pildil on näha histogrammide loomise/muutmise dialoog. Selle seletuse leiab altpoolt. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Võrrandi muutmine</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-histogramwindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Võrrandi muutmine</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="histogramproperties">
<title
>Histogrammi omadused</title>
<para
>Selles osas saab muuta lähtevektorit ning histogrammi põhiomadusi. Seadistusi saab muuta käsitsi või siis kasutada nuppu <guibutton
>Automaatne kast</guibutton
> button. </para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Andmevektor</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Andmevektor, mille põhjal histogramm luua. Kuigi vektor on vajalik histogrammi loomiseks, koheldakse vektorit histogrammi loomisel mittekasutatavana. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Alates</guilabel
> ja <guilabel
>kuni</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
><guilabel
>Alates</guilabel
> sisaldab histogrammi vasakpoolseima kasti vasakut raja. <guilabel
>kuni</guilabel
> sisaldab histogrammi parempoolseima kasti paremat raja. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Kastide arv</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Väljale <guilabel
>Kastide arv</guilabel
> saab sisestada kasutatavate kastide koguarvu. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guibutton
>Automaatne kast</guibutton>
</term>
<listitem>
<para
>Selle asemel, et määrata väärtused <guilabel
>Alates</guilabel
>, <guilabel
>kuni</guilabel
> ja <guilabel
>Kastide arv</guilabel
>, võib klõpsata nupule <guibutton
>Automaatne kast</guibutton
>, millega tekitatakse automaatselt väärtused kõigile kolmele väljale vastavalt madalaimale ja kõrgeimale väärtusele ning lähtevektoris leitud elementide arvule. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</sect3>


<sect3 id="yaxisnormalization">
<title
>Y-telje normaliseerimine</title>
<para
>Selles osas saab määrata histogrammi Y-telje normaliseerimise tüübi. </para>
<variablelist>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Arv kastis</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel esindab Y-telg elementide arvu igas kastis. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Murd kastis</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel esindab Y-telg elementide murrulist tähtsust (elementide koguarvust) igas kastis. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Protsent kastis</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel esindab Y-telg elementide protsenti (elementide koguarvust) igas kastis. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Tippkast = 1,0</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel esindab Y-telg elementide arvu igas kastis jagatud elementide arvuga suurimas kastis (suurima elementide arvuga kastis). Sisuliselt tähendab see Y-telje normaliseerimist väärtusele 1,0. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</sect3>


</sect2>

<sect2 id="PowerSpectra">
<title
>Jõuspekter</title>
<para
>Jõuspektri andmeobjekt tähistab jõuspektrit, mis on määratluse kohaselt <quote
>pikkusega <literal
>2^x</literal
> kiire Fourier' teisenduse vahelduva keskmise absoluutväärtuse ruutjuur</quote
>, kus x on kasti <guilabel
>FFT pikkus</guilabel
> sisestatud väärtus. Siinkohal oletame, et sul on mingi arusaam jõuspektri olemusest &mdash; igatahes tasuks täpsemalt selle kohta lugeda Cambridge'i ülikooli avaldatud teosest Numerical Recipes in C: The Art of Scientific Computing. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Jõuspektri aken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-powerspectrawindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Jõuspektri aken</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="powerspectracurvecontents">
<title
>Kõvera sisu</title>
<para
>Selles osas saab muuta lähtevektorit ning jõuspektri põhiomadusi. </para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Andmevektor</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Andmevektor, mille põhjal jõuspekter luua. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Vahelduv keskmine</guilabel
> ja <guilabel
>FFT pikkus</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>JVõimaluse <guilabel
>Vahelduv keskmine</guilabel
> valimine võimaldab määrata vahelduva kiire Fourier' teisenduse pikkuse. Pikkus on määratletud arvu 2 astmena. Kui võimalus <guilabel
>Vahelduv keskmine</guilabel
> on märkimata, määrab &kst; pikkuse vektori pikkuse põhjal. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Andmeühikud</guilabel
> ja <guilabel
>Sammu ühikud</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Siin määratud ühikuid kasutatakse telgede pealdiste automaatseks tekitamiseks joonisel. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guibutton
>Valimi samm</guibutton>
</term>
<listitem>
<para
>Valimi sammu kasutatakse jõuspektri joonistel X-telje tekitamisel. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Apodeeritakse</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle märkimisel apodeeritakse andmed Hanningi akent kasutades, et vähendada lekkevõimalust ühest kastist teise. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Keskmine eemaldatakse</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Selle valimisel eemaldatakse valitud andmete keskmine (s.t. andmeid tõlgendatakse nii, et keskmine võrdub nulliga). </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</sect3>

</sect2>

<sect2 id="plugins">
<title
>Pluginad</title>
<para
>Plugina andmeobjekt esindab &kst; pluginat. Kõigil pluginatel on ühine vorming ning andmehaldur näitab neid tüübiga <quote
>plugin</quote
>. Rohkem infot pluginate kohta annab osa <link linkend="pluginsandfilters"
>Pluginad ja filtrid</link
>. </para>
</sect2>

<sect2 id="events">
<title
>Sündmuste monitorid</title>
<para
>Sündmuste monitori andmeobjekt tähistab sündmuste monitori protsessi. Sündmuste monitooringu kohta loe lähemalt osast <link linkend="eventmonitoring"
>Sündmuse monitooring</link
>. </para>
</sect2>


<sect2 id="arrays">
<title
>Maatriksid</title>
<para
>Maatriks tähistab kolmemõõtmelisi (x, y, z) andmepunkte, mida esitatakse kahemõõtmelisel ruudustikul. Maatriksi Z-väärtused hangitakse vektorist, ruudustiku struktuur määratakse käsitsi maatriksi muutmise või loomise dialoogis. Allpool toodud kirjeldused vastavad siintoodud &kst; maatriksi struktuuri näitavale diagrammile. </para>
<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Diagram-kst-matrix.png" format="PNG"/>
</imageobject>
</inlinemediaobject>
</para>
<para
>Allpool on toodud maatriksidialoogi pilt ja selgitused. </para>
<screenshot>
<screeninfo
>Maatriksiaken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-matrixwindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Maatriksiaken</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="arrayvectorselection">
<title
>Vektori valik</title>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Z-vektor</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Andmevektor, millest hangitakse Z-väärtused. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>

<sect3 id="arraygridparameters">
<title
>Ruudustiku parameetrid</title>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>X-miinimum</guilabel
> ja <guilabel
>Y-miinimum</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Maatriksi lähtekoha määravad koordinaadid (X-miinimum, Y-miinimum). Lähtekohta esindab ülaltoodud diagrammil punane ring. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>X-sammu suurus</guilabel
> ja <guilabel
>Y-sammu suurus</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Need väärtused määravad maatriksi ruudustiku iga ristkülikulise lahtri mõõtmed. Kõigil maatriksi lahtritel on ühesugused mõõtmed. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Mõõtmed</guilabel
> ja <guilabel
>Maks. X-pikkuse kasutamine</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Sisesta maatriksi X-mõõtme sammude arv ning seejärel Y-mõõtme sammude arv. Kui märkida ära <guilabel
>Maks. X-pikkuse kasutamine</guilabel
>, määratakse maatriksi X-mõõde vektori ja sisestatud Y-mõõtme pikkuse põhjal. Kui see on märgitud ning hiljem muutub vektori pikkus, uuendatakse kohe ka maatriksi X-mõõdet. </para>
<para
>Arvesta, et Y-mõõtme lubatud miinimum on 1, X-mõõtmel aga 0. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>

</sect2>

<sect2 id="images">
<title
>Pildid</title>
<para
>Pildid on <link linkend="arrays"
>maatrikside</link
> graafilised esitused. Pilte saab joonistada värvikaardina, kontuurikaardina või mõlemal kujul. </para>
<screenshot>
<screeninfo
>Pildiaken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="Screenshot-kst-imagewindow.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
>Pildiaken</phrase>
</textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3 id="imagearrayselection">
<title
>Maatriksi valik</title>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Maatriks</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida pildi joonistamiseks kasutatava maatriksi. Uusi maatrikseid saab luua paremal asuvale nupule klõpsates. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>

<sect3 id="imageimagetype">
<title
>Pilditüüp</title>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Värvikaart</guilabel
>, <guilabel
>Kontuurikaart</guilabel
> ning <guilabel
>Värvikaart ja kontuurikaart</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida joonistatava pildi tüübi. Valiku muutmisel muudetakse vastavalt ka pildidialoogi osade kasutamise võimalusi. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>

<sect3 id="imagecolormapparameters">
<title
>Värvikaardi parameetrid</title>
<para
>Värvikaart kujutab endast maatriksi iga lahtri Z-väärtust värvi kasutades. Seda osa saab kasutada ainult juhul, kui <guilabel
>pilditüübiks</guilabel
> on valitud <guilabel
>värvikaart</guilabel
> või <guilabel
>värvikaart ja kontuurikaart</guilabel
>. </para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Värvipalett</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida värvikaardil kasutatava värvipaleti. Vaikimisi paigaldab &kst; kaks värvikaartidele sobivat paletti &mdash; Kst Grayscale 256 (256-värviline halltoonipalett) ja Kst Spectrum 1021 (1021-värviline vikerkaarespekter sinisest punaseni). Lisapalette saab paigaldada lihtsalt <productname
>GIMP</productname
>-iga ühilduvaid paletifaile kasutaja seadistustekataloogi (näiteks <filename
>/usr/share/config/colors/</filename
>) alamkataloogi <filename
>colors</filename
> kopeerides. Arvesta, et mingeid muid kui vaikepalette kasutavad salvestatud pildid ei pruugi olla näha teistele &kst; kasutajatele, kui neil selline palett puudub. Sellisel juhul kasutatakse asendusena halltoonipaletti. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Z alumine lävi</guilabel
>, <guilabel
>Z ülemine lävi</guilabel
> ja <guilabel
>Automaatne lävi</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Siin saab määrata värvide seostamisel kasutatava ülemise ja alumise läve. Paletivärvid jagatakse võrdselt <guilabel
>Z alumise läve</guilabel
> ja <guilabel
>Z ülemise läve</guilabel
> vahel. Kõik valitud maatriksi lahtrid, mille Z-väärtus on väiksem kui <guilabel
>Z alumine lävi</guilabel
>, seostatakse paleti esimese värviga. Kõik valitud maatriksi lahtrid, mille Z-väärtus on suurem kui <guilabel
>Z ülemine lävi</guilabel
>, seostatakse paleti viimase värviga. Võimaluse <guilabel
>Automaatne lävi</guilabel
> valimine annab alumisele ja ülemisele lävele väärtused valitud maatriksis leitud väikseima ja suurima Z-väärtuse põhjal. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>

<sect3 id="imagecontourmapparameters">
<title
>Kontuurikaardi parameetrid</title>
<para
>Kontuurikaart kujutab joontekogumit, kus iga joon tähistab kindlat Z-väärtust. Seda osa saab kasutada ainult juhul, kui <guilabel
>pilditüübiks</guilabel
> on valitud <guilabel
>kontuurikaart</guilabel
> või <guilabel
>värvikaart ja kontuurikaart</guilabel
>. </para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel
>Kontuuritasandite arv</guilabel>
</term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida, mitut kontuuritaset kasutatakse. Kontuuritasemed jagatakse võrdselt maatriksis leitud väikseima ja suurima Z-väärtuse põhjal. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term>
<guibutton
>Värv</guibutton>
</term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida kontuurijoonte värvi. Sellele nupule klõpsates ilmub tavaline &kde; värvivalimise dialoog. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Paksus</guilabel
> ja <guilabel
>Muutuva joonepaksuse kasutamine</guilabel
> </term>
<listitem>
<para
>Siin saab valida kontuurijoonte <quote
>paksuse</quote
>. Kui märkida ära <guilabel
>Muutuva joonepaksuse kasutamine</guilabel
>, joonistatakse suuremaid väärtusi esindavad jooned paksemana kui väiksemaid väärtusi tähistavad jooned. Kasuta seda võimalust aga mõistlikult, sest väga paljude erinevate joontega pilt võib muutuda päris arusaamatuks. </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</sect3>

</sect2>

</sect1>


<sect1 id="thedatamenu">
<title
>Andmemenüü</title>
<para
>Menüüga <guimenu
>Andmed</guimenu
> saab kasutada enamikku &kst; andmeobjektidega seotud võimalusi. Suurem osa menüükirjetest kordavad mujalolevaid funktsioone, mistõttu siinkohal kirjeldatakse neid ainult lühidalt. </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Laadi uuesti</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Laeb kõik vektorid lähtefailidest uuesti. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Andmenõustaja...</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Avab <link linkend="datawizard"
>andmenõustaja</link
>. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Andmehaldur</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Avab <link linkend="datamanager"
>andmehalduri</link
>. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Uus</guimenuitem
> [andmeobjekt]</term>
<listitem>
<para
>Avab vastava andmeobjekti loomise dialoogi. Täpsemalt kirjeldatakse neid osas <link linkend="datatypes"
>Andmetüübid</link
>. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Vaata skalaare</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Avab dialoogi, kus on näha kõigi käesoleva &kst; seansi skalaaride väärtused. Väärtuste muutumisel uuendatakse dialoogi dünaamiliselt. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Vaata vektoreid</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Avab dialoogi, kus on näha kõigi aktiivsete vektorite väärtused. Vali vajalik vektor hüpikkastist. Dialoogi uuendatakse väärtuste muutumisel dünaamiliselt. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Vaata jaotustulemusi</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Avab dialoogi, kus on näha kõigi teostatud jaotuste tulemusi. Vali vajalik jaotustulemus hüpikkastist. Dialoogi uuendatakse väärtuste muutumisel dünaamiliselt. </para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guimenuitem
>Muuda andmefaili</guimenuitem
></term>
<listitem>
<para
>Avab dialoogi, millega kiiresti muuta vektoritega seotud andmefaile. Vali muudetavad vektorid ja seejärel määra uus andmefail. Muudatuste salvestamiseks klõpsa nupule <guibutton
>Rakenda</guibutton
>. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

</sect1>
</chapter>